Reoloogia

Pöörlemis tüüpi reomeeter. Anton-Paar Modular Compact MCR 302

Reoloogia on mehaanika haru, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkiseid ja vedelikke) deformeerumise ja voolamisega[1]. Reoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "rheo" (voolama) ja "logos" (teadus). See valdkond uurib, kuidas materjalid alates vedelikest kuni pehmete tahkisteni, reageerivad rakendatud jõududele ja pingele. Reoloogia on oluline mitmesuguste ainete käitumise mõistmisel erinevates tingimustes, pakkudes ülevaadet nende ja voolu- ja mehaanilistest omadustest. Reoloogia eesmärgiks on uurida stressi, deformatsiooni ja aja jooksul toimunud materjali deformatsiooni suhete vahet.[2] Reoloogiat kasutatakse mitmesugustes tööstusharudes, sealhulgas toiduainetööstuses, farmaatsias, kosmeetika tööstuses ja materjaliteaduses. Ainete uurimise kaudu optimeeritakse protsesse, et kavandada uusi materjale ja tagada toote kvaliteet.[3]

  1. Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas (2017). Tugevusõpetus. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Lk 147. ISBN 9789949830480.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. "Rheology – The Science Behind Material Flow – About Tribology" (Ameerika inglise). 2. august 2023. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  3. IOM3. "The role of rheology". www.iom3.org. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.

Developed by StudentB